TERE TULEMAST

KASSIOPEIA
TAEVAS


STRATEEGIAD

PROJEKTID

INITSIATIIVID

PARTNERID

KIRJATÖÖD

MAAILM JA MÕNDA

OSILIENSIS

MARINE

HOBID

FOTOALBUMID


Leidub vähe asju, eriti mingilgi määral olulisi asju, mida üks inimene päris üksi suudab algatada ja ka ellu viia. Nii on ka nende initsiatiividega.
Kuressaare Merepäevad
Kuressaare Merepäevade idee autorid olid minu teada Bruno Pao ja Lii Muru. 1996. aastaks oli Kuressaare kultuurielus puudu särav ja järjepidev suveüritus, mis reklaamiks linna ka merelinnana. Seda enam, et linna arengueesmärgid nägid ette Tori abaja ja Titeranna puhastamise ja selle piirkonna taaselustamise kuurorti piirkonnana.
Esimesed merepäevad toimusid 1997. aastal. Mina olin seotud nende korraldamisega aastatel 1997-2000.
Pidasin oluliseks käivitada Merepäevade projekt ühtse tervikuna, kus tugevam toetab nõrgemat. Teisel aastal võtsime sponsor- ja müügitööga tegelemiseks projektijuhi. Muhu mees Arvo Vaga vedas selle hästi välja. Suure töö tegid ära korraldustoimkonna liikmed Lii Muru, Tiiu Villsaar, Reet Truuväärt, Kristjan Kirss, Bruno Pao ja paljud teised.
Kuressaare - tervislik linn
Midagi olid tervislike linnade võrgustikust kuulnud kunagi mõned inimesed Saare maavalitsusest. Koos Kuressaare linna välissuhete nõuniku Ingrid Tiltsiga uurisime asja välja ja kuna oli tulemas Maailma Tervishoiuorganisatsiooni (WHO) tervislike linnade võrgustiku uus programmeerimisperiood ja võeti vastu avaldusi uutelt linnadelt, siis otsustasime võtta võimalusel sarvist. See oli tohutu töö. Oli vaja luua poliitiline otsustusprotsess, laiapõhjaline nõukogu ja koguda vahel olematuid andmeid linnakodanike tervise kohta. Kuressaare poleks täna tervislik linn, kui selleks poleks nii innustunult töötanud Ingrid Tilts, ja poleks olnud tõhusat meeskonda, kellest kindlasti pean ära märkima toonast linnaarsti Ants Haavlit, tervisekaitse talituse töötajat Juri Zabellevitšit ja maa-arsti Madis Allikut.
Kuressaare teatrimaja (endine Kuressaare Eesti Seltsi maja)
Minu jaoks oli selle maja ülesse ehitamine üks olulisemaid prioriteete Kuressaare linnavalitsuses. Õnneks sain teatrimaja ehitamise toetuse toonase kultuuriministri Jaak Alliku poolt. Alliku idee oli, et Kuressaares tegutseb projektiteater ja käib külalisetendusi. Minu jaoks oli oluline ka see, et saaks taastatud Kuressaare kultuuriloos ja rahvuslikus ärkamises nii tähtsat rolli mänginud ehitus.
KG Sihtasutus
Ühel ilusal päeval tuli linnavalitsusse Kuressaare Gümnaasiumi direktor Toomas Takkis ja ütles, et tal on mõte luua kooli haldamiseks sihtasutus. Asja üle veidi järele mõeldes hakkas see idee mulle tõsiselt meeldima. Sihtasutus andis võimaluse rohkem asu ise otsustada, samas seadis aga väga selge kohustuse. Väga oluliseks pidasin sihtasutuse ja linna vahelist lepingut- see pidi ju ühelt poolt andma raha kooli ülevalpidamiseks ja teiselt poolt tagama kooli normaalse töö.
Nii sattusin ühel ilusal päeval loodud KG Sihtasutuse nõukogu esimeheks. Kõik laabus hästi, sest nii juhatus kui nõukogu olid konstruktiivsed ja ürituse edust tõsiselt huvitatud. Algus oli keeruline, sest see oli esimene selline kooli haldav sihtasutus Eestis. Juhatuse esimees Toomas Takkis pidi palju asju välja mõtlema ja tööle rakendama. Sihtasutuse temaatikast sai ka tema magistritöö teema. Kui mind valiti Kuressaare Haigla sihtasutuse juhatajaks, siis võttis KG Sihtasutuse nõukogu juhtimise üle Madis Tiik.
Kuressaare Haigla Sihtasutus
Kuressaare Haigla Sihtasutus oli üks esimesi tervishoiu teenuseid pakkuv sihtasutus Eestis. Selle loomisega sai palju janti ja oli palju vahtu ning poliitilist nääklemist. Tagant järele vaadates nähti sageli olematuid ohte ja kogu see jant oleks võinud minna veel hullemini. Olin selle nõukogu liige algusest kuni 2003. aastani. Kaks perioodi olin ka nõukogu esimees. Kõige rohkem tööd sai tehtud haigla juhtimise ümberkorraldamisega 2002.-2003. aastal, kui vahetus kogu juhatus ja haigla juhatuse esimeheks sai Viktor Sarapuu.
Kuressaare Päevakeskus
Kuressaare esimene munitsipaal- sotsiaalhoolekande asutus Kuressaare Päevakeskus sai alguse sellest, et Kuressaare linnavolikogu esimehe aastatel 1993-1996 , Taivo Lõugu algatusel seati eesmärgiks rajada linna vanurite hooldekodu. Sellest sai linna esimene suurem “europrojekt” jahisadama kõrval. Aastatel 1996-1998 rajati PHARE CBC projekti raames Kuressaarde vanadekodu. Olin selle projekti nõukogu esimees. Ca 7, 5 miljoni krooni eest rajati vanadekodu I etapp, mis on praegu päevakeskus. Olid tulised vaidlused, kas selle raha eest ehitada esmalt eluruumid või ühiskondlikud ruumid, nagu söökla, puhkeruumid, saun , tööruumid personalile jne. Õnneks jäi peale kaine mõistus ja tänu sellele valmis I etapina hoone, mis on praegu kasutuses päevakeskusena.
Palju tööd tegi selle hoone ja projekti jaoks projekti juht Urmas Sepp.
Kuressaare Campus
Kuressaare Campus on projekt, millega olen seotud tänase päevani. Asi sai alguse sellest, et Tallinna Tehnikaülikooli Kuressaare Kolledži elektroonika õppele oli vaja hädasti laborit. 2003. aasta suvel küsis TTÜ KK direktor Maret Pank, et kas ma saaksin teha kolledžile paar projekti. Siis hakkaksime otsima kohta, kuhu saaks see elektroonikalabor paigutada. Sõelale jäi Tootjate Liidu majana tuntud büroohoone Rootsi 7. Sügisel sai loodud MTÜ Kuressaare Campus, mille asutajateks oli Kuressaare Linn ja TTÜ. Campus ostis sisseastumismaksu arvelt Rootsi 7 hoone ja Saarte Programmi ühe viimase projektiga sai renoveeritud hoone üks tiib.