Lend Gotlandilt Saaremaale

Mõtteid Hain Rebase artiklit “Kui kaugel on Saaremaa Gotlandist” (26. veebruari “Postimees”) lugedes.


Hain Rebase tähelepanek, kus ta saarlastele soovitab “Oleks väga soovitav, et meie saarlased ärkaksid pikast unest ja saaksid aru, kuhu neid rahvusvahelises perspektiivis omadega jäetud, hoomaksid oma võimalusi ja hakkaksid jõuliselt tegutsema … “, on põhimõtteliselt õige hoiatus. Seda enam, et teravik on suunatud Saaremaa rahvusvahelise turismi mannetusele.
Küll ei puudutata artiklis võimalikke põhjuseid, miks Saaremaa Gotlandist maha jääb ja mida tuleks teha, et Saaremaa kiiremini arenema hakkaks. Vaevalt et saarlased kõik talveunes magavad.
Positiivse näitena toob Kieli ülikooli professor temaga ühes nimekirjas Riigikokku kandideeriva Valjala pastori Gustav Kutsari edusamme. Neid ise teades ja igapäevases elus nähes tahan kinnitada, et mees on aktiivne ja edumeelne ja tema ettevõtmised toovad kasu kogu Saaremaale. Seda näidet võiks veelgi laiendada ja leida Saaremaal teisigi kohti, kus kogudused oma avatusega kohalikule võimule eeskuju näitavad.
Edasi lähevad Rebasel asjad aga veidi segamini. Nimelt on Saaremaa halvaks näiteks toodud Kuressaare tardumus ja “kambakraatia”.
Keda lugupeetud professor kambakraatideks nimetab, jääb artiklis selgelt välja toomata.
Kirjutisest võib kaksipidi aru saada. Kuressaare on siiski omavalitsus, kes vastutab konkreetselt linna arengu eest. Kuressaare linna kohta on aga avatuse ja välisressursside absorbeerimise puudumine küll vale näide.
Esimene Euroopa Liidu projektileping sõlmiti Kuressaares juba 1994 aastal. Praegusel hetkel on linnal töös 7 rahvusvahelist ühisprojekti, neist kaks Euroopa Liidu PHARE poolt finantseeritavad. Selle aasta algul avas uksed Kuressaare Päevakeskus, mille rajamisel kasutati kokku 7,8 miljoni krooni EU raha. Sellest valmis päevakeskuse hoone, koolitati ehitajaid jms. Koostöös Ronne linnaga Bornholmilt on tulemas päevakeskuse töötajate kuuajane väljaõpe Bornholmil.
Poolepeal oleva Kuressaare jahisadama projektiga tuleb Kuressaarde 14,1 miljonit krooni Euroopa Liidu Phare CBC programmi raha. Lisaks sellele on töös PHARE Ecos Ouverture´i poolt üle miljoni krooni ulatuses finantseeritav linnaplaneerimise projekt ja Taani Keskkonnaministeeriumiga koostöös tehtav linnaatlase projekt. Kuressaare linn osaleb Eesti Veevärgi juhitavas 60 miljoni krooniga Euroopa Liidu poolt finantseeritavas kolme linna puhastusseadmete rekonstrueerimise ühisprojektis. Käesoleva aasta suvel toimub Kuressaare linna ja Flaami Kultuuriministeeriumi koostöös flaami ja eesti kunstnike ühisnäitus Kuressaares. Belgiast finantseeritakse puuetega laste kooli rajamist Kuressaarde.
Soome riik on valmis abistama Kuressaaret lossivallide puhastamisel.
Siin on märgitud vaid suuremad välisprojektid. Aktiivselt suheldakse ka kaheksa piiritaguse sõpruslinnaga.
Alates 1998 aasta sügisest on Kuressaare ainsa Eesti linnana WHO (Rahvusvaheline Tervishoiuorganisatsioon) tervislike linnade võrgu täieõiguslik liige.
Kuressaare linn on teinud ise oma eelarvest suuri investeeringuid puhkeala arendamiseks ja väljaehitamiseks. Nendest väärib eelkõige ära märkimist süvendatud supelrand linnuse taga Ujula abajas. Samasse piirkonda rajati mullu suvel erainvestorite poolt tenniseväljakud.

Hain Rebase püstitatud probleemi juurde tagasi tulles saaks selle kokku võtta nii, et Saaremaal puudub maakondlik areng. Siin tuleb aga põhjuseid otsida riigi halduspoliitikast.
Kohalikud omavalitsusliidud on nõrgad. Neil puudub finantspotentsiaal piisavalt tugeva aparaadi loomiseks. Sammud, mida konkreetselt Saaremaa Omavalitsuste Liit on astunud, on küll esimesed ja lühikesed, kuid edumeelsed ja õiges suunas. Omavalitsuste Liit on teinud palju turismi edendamisel ja toetab ka välismessidel osalemist. Kuressaare linnal on kavas koostöös Omavalitsuste Liiduga siseturismi arendamise projekt.
Omavalitsuste Liit liigub õiges suunas, kuid maakondades valitseb kaksikvõim. See ei ole ametnike süü, kes oma tööd sageli võimalikult hästi teha tahavad. See on pooliku haldusreformi viga.
Riigi ja tema esindajate ning kohalike omavalitsuste vahelised suhted on sageli määratlemata. See seab omavalitsused keerulisse olukorda. Palju on probleeme, millele saab parima lahenduse maakonna tasandil. Saaremaal on maakonnal eriline tähendus. Siin on loodus ise piirid paika pannud ja nendes piirides tuleb koos elada ja tööd teha. Mannermaal võib maakonna piiri kergema vaevaga siia-sinna nihutada.
Hain Rebas märgib õieti, et Saaremaal ja Gotlandil on palju potentsiaali. Looduslik keskkond, ajaloomälestised ja kultuur on Saaremaa kapital, mida on arendatud, kuid millest suurem osa seisab puutumatult rahakappi. Majanduse tõde on aga see, et raha peab ringlema. Saaremaa müügiks on veel palju ära teha. Meie väärtused paistavad Kielist arvuti tagant ehk paremini silma. Tahaks loota, et Hain Rebas, kes ise meresõitu ja meresõiduajalugu uurinud on ja Saaremaa probleeme südamelähedaseks peab, on valmis ka ise nõu ja jõuga Saaremaad edendama.

Jaanis Prii
Ilmus ajalehes Postimees dets 1999 aastal