Kes on sotsid ja kuidas neid (Euroopas) sööma peab?

Kuigi Euroopa Liidu temaatika pole tavavestlustes just igapäevane teema, ei saa sellest üle ega ümber ei talunik Juhan ega kalur Aadu, rääkimata koduperenaisest Tiinast. Seda eriti praegu, europarlamendi valimiste järelkajas.
Mida me võiksime valimistele tagasi vaadates arvata? Igatahes midagi muud kui aasta tagasi, kui enamik Eesti erakondi tegid jõulist propagandat, et eestlased Euroopa Liidule “jah” ütleksid. Kes võis siis arvata, et enamike erakondade arvates Eesti huve seal liidus üldse arvesse ei võeta ja meie kuus saadikut Euroopa parlamendis peavad alustama läbimurret, kaitsma Eesti edu ja madalaid makse ning krooni.
Punane Euroopa
Siit, väikese Eesti mätta otsast vaadates on Euroopa purupunane. Ja seda olnud juba pikemat aega. Paljudes Euroopa Liidu liikmesriikides valitsevad sotsiaaldemokraadid, kes Eestis vahepeal päriselt puudusid ja nüüd mõõdukuse minetanud sotsiaaldemokraatide näol on taas pead tõstnud. Aga oma kuue liikmega Riigikogus ei saa sotsiaaldemokraadid Eesti elu otseselt palju mõjutada. Märksa rohkem võimalusi on siis nüüd Euroopa Parlamendis.
Euroopa Parlamendi 786 liikmest oli eelmises koosseisus 297 sotsiaaldemokraati, kellest samanimelisse fraktsiooni kuulub 232. Esialgsetel andmetel on uues koosseisus sotside fraktsioonis 201 liiget ja nendest kolm Eestist.
See on suur jõud, mis on kujundanud ja kujundab Euroopa palet.
Küllap praegu Eestis võimul olevad parempoolsed erakonnad tunnetavad üha tugevamalt, et Euroopa Liidus valitsev hooliv ühiskond on teistsugune kui praegu Eestis valitsev.
Euroopa ja Eesti
Euroopa taustal paistab Eesti oma nõrga sotsiaalpoliitikaga teravalt silma. Ja seda kritiseeritakse juba ka teiste riikide poolt. Kui mitte avalikult, siis vihjamisi.
Euroopa Liit on seadnud oma eesmärgiks vähendada sotsiaalset kontrasti vanade ja uute, edukate ja alles arenevate riikide vahel. Selleks saab ka Eesti Euroopa Liidu abi sotsiaalfondi kaudu. Meie elatustase on Euroopa Liidu keskmisest madalam.
Aga kuidas asi välja kukub? Liidu keskmine maksukoormus on umbes 49%, Eestis on sama näitaja 35%. Seega maksame vähem ja tahame saada rohkem. Pole ime, et Euroopa suuremad maksumaksjad, Saksamaa, Rootsi jt. torisevad. Tahame saada oma sotsiaalpoliitikale abi, aga ise ei taha selleks kukrut kergendada.
Maksud on erinevad
Olgu sellega kuidas on. Keegi ei taha maksta kõrgeid makse. Võiks ju arvata, et Eesti, vaatamata oma madalatele maksudele, suudab vähendada sotsiaalset ebavõrdsust.
Makse on erinevaid. Erinevaid makse maksab erinev elanikegrupp erinevas proportsioonis.
Kuhu kulutab oma 400- kroonise abiraha töötu? Ilmselgelt peamiselt eluasemele ja toidukaupadele, kui just viinaviga küljes ei ole. On juttu olnud, et toidukaupade hinnatõusu võiks kompenseerida selle käibemaksu määra vähendamine. Parempoolne valitsus seda ideed ei toeta. Eestis on käibemaksu määr 18 % ja seda ka toidukaupadele. Saksamaal on käibemaksu määr 16% ja toidukaupadel 7%. Enamikes Euroopa riikides on toidukaubad märksa madalama käibemaksu määraga kui muud kaubad. Miks? Sest see on sotsiaalselt õiglasem. Sotsiaalset tasakaalu aitavad luua mitte ainult toetused, vaid ka maksud, kui neid kehtestataks solidaarsuse printsiibist lähtudes. Käibemaks oli vaid üks võimalus paljudest- kuid hea näide.
Heaoluühiskond väljavalitutele
Meie sotsiaal- ja maksupoliitika käib ühte väravasse – palju head vähestele, natuke keskmistele ja neile, kellel suurt midagi pole, neilt võtame viimase.
Kas Euroopa riigid, kes on ülesse ehitanud sotsiaalse turumajanduse, on purulollid ? Miks nad Eesti edust ei õpi ? Aga ehk ei tahagi õppida, sest sellise edu hind on liiga kallis. Euroopa Liidus on lihtsalt teine suhtumine. Ja kui Eestil on Euroopa Liidult midagi saada, siis eelkõige ei ole see euroraha, vaid sotsiaalne maailmavaade, mille vastu on asunud pühasse sõtta valitsusliit.
Sotsidega kollitamine…
…oli nende valimiste üks iseloomulik joon. Küll oli valijal võimalus respublika lauamängus seista vastu sotside plaanile ühendada Euroopa talud kolhoosidele, küll tuli sotse hoida eemal valija rahakotist. Aga võtkem seda huumoriga.
Mitte kunagi varem pole sotsiaaldemokraadid valimisi võtnud, kuigi ollakse Eesti üks vanim erakond. Aga see valmiste võit pole kõige olulisem. Olulisem on see positiivne suhtumine, mida kohtasime külatänavas ja turuplatsil inimestega rääkides.
Euroopa Liit saab aidata kaasa meie sotsiaalsele arengule, andes raha tööhõive tervishoiu või haridussüsteemi edendamiseks. Oluline, et me kodus seda raha õigesti ja targalt jaotada oskame.


Jaanis Prii
sotsiaaldemokraat aastast 1990
04. juuni 2004